Sumpame hanereas läbi sügislehtede...Tammetõrud potsatavad värvilistesse lehtedesse - vaatan, et kas orav on einestamas, ei ole, lihtsalt tamme lapsed on üle küpsenud ja lendavad maa peale uut elu alustama...See on minu lapsepõlvemaa mõisapark. Sügis on alanud kurvalt...aga sedavõrd enam naudin lihtsaid asju, väikeseid väärtuslikke hetki koos oma lastega...
"Ja siis ma sain aru, et Sa tuled. Oli hommik. Ma olin terve maakera peal täiesti üksi. Nii vara oli, et linnud magasid veel, ja isegi valveõde proua Ducru oli ilmselt silma looja lasknud, ja Sina
püüdsid koitu valmis meisterdada. Ega see Sul kerge ei olnud, aga Sa ei jätnud ka jonni. Taevas hakkas heledamaks minema. Sa täitsid õhu valge, halli, sinisega, Sa tõrjusid pimedust minema,
Sa puhusid maailmale hinge sisse. Sa ei jätnud järele. Ja siis ma sain aru, mis on Sinu ja meie vahe: Sina oled väsimatu vend! Kes ei väsi kunagi. Alati tööl. Siin on teile päev! Ja siin teile öö! Ja siin kevad! Ja siin talv! Ja siin on Peggy Blue! Ja siin on Oscar! Ja siin on Roosamamma! Igavesti võimas!
Ma sain aru, et Sa oled kohal. Et Sa avaldad mulle oma saladuse: vaata iga päev maailma nii, nagu see oleks esimene kord.
Siis ma tegin nii, nagu Sa soovitasid, kohe päris hoolikalt. Esimene kord. Ma vaatasin valgust, värve, puid, linde, loomi. Ma tundsin, kuidas õhk tuleb ninasõõrmete kaudu sisse ja laseb mul hingata. Ma kuulsin koridoris hääli, mis kõlasid nagu katedraali võlvide all. Ma tundsin, et ma elan. Ma värisesin selgest rõõmust. Õnnest, et ma olen olemas. See oli imeline. Aitäh, Sulle, Jumal, selle eest. Mul oli selline tunne, et Sa võtsid mul käest kinni ja viisid mind saladuse südamesse saladust vaatama. Aitäh. "
Eric-Emmanuel Schmitt "Oscar ja Roosamamma"
Aitäh Sulle, isa!
Seekord soovin Teile seda, mida soovis kirikuõpetaja pühapäevasel jumalateenistusel osalejatele kirikust lahkumisel - olge hoitud! Olge hoitud ja hoidke ka oma lähedasi!
2 comments:
Jõudu Sulle Miret ja kallid!
Aitäh, Marika! Aeg aitab - püüan seda ikka meeles pidada...
Post a Comment