Teddy-bears...Mõmmikud...ja igatsus valguse järele...

Sunday, November 14, 2010

Tänane postitus ja pildid on sündinud igatsusest valguse ja valge lume järele. Peategelaseks on siin minu venna kaisumõmmik, mille maalt ajutiselt enda juurde laenasime - sest meie pere pisemale hakkas mõmmi nii väga meeldima. Karumõmm tundub päris õnnelik olevat, et pärast pea 37-aastast pausi keegi jälle ta vastu huvi tunneb.
Ja need pehmed-pehmed Saaremaa lambanahast sussid - on pärit Mardilaadalt. Seekord juhtus minuga laadal selline lugu, et kogu aeg tundsin endal klompi kurgus olevat - täpselt see tunne nagu laulupeo rongkäiku vaadates... Aitäh kõikidele Eestimaa käsitöömeistritele! Eesti käsitöö üle võime ja peamegi uhkust tundma!
Selleks nädalaks soovin teile valgeid unistusi! Küll siis lumi ka maha tuleb ja imede aeg kätte jõuab...Mõmmilikud kallid teile ka!

7 comments:

Anonymous said...

Nii kaunis ja valge postitus, eriti teine pilt kus tüdruk mõmmile oma koha andnud:). Väga ilus kate on laual, ei saanud ainult aru, kas üks suur või palju väikeseid linikuid.

Miret said...

Aitäh, Anne-Mai! Laual on väikesed linikud - mu ainuke isapoolse vanaema pärandus. Kohvitasside ja -kannude alla panemiseks mõeldud:-)

Sidsel_._ said...

lovely photos - I love snowberries - must pick some soon!

Polkovnik (Kadri) said...

Helget lumeootust meile kõigile!

Kadri said...

Sattusin siia mööda pikki ja keerulisi teid :) Enam isegi ei mäleta kuidas, aga lahkuda on raske, ahmisin kogu blogi ühe hetkega endasse, aga tore on see, et saab uuesti tulla ja uusi asju uue nurga alt avastada...
Väga ilus unistusteblogi :)
Nii kaunid fotod!
Edu unistamisel ja nende teostamisel!

chihi said...

Tänan kommentaari eest. Olen varemgi Roosamammasse sattunud.Väga armas postitus!

Miret said...

Sidsel - snowberries are really decorative, thank you!
Kadri - lähenev talv kohati juba harjutab valgeid pintslitõmbeid - võiks nüüd ikka korralikult hakata tööd tegema!
Tere, Kadri - uksed on alati avatud! Mul on väga hea meel positiivsete sõnade üle - ja unistada on koos külalistega palju vahvam:-) Ja Kadridega on mul omaette lugu - ilmsel ka sellepärast, et kui oleksin sündinud paar päeva hiljem, oleks minu nimi ka Kadri olnud:-) Nimes on omajagu nostalgiat...
Chihi - tänan vastukülaskäigu eest!