Kunagi aastaid tagasi käis üks mu väike sõber Vodja mõisakoolis. Ükskord, kui talle sinna järele läksin, sattusin juttu rääkima kooli haldja - muinasjutuvestjaga. Õrnuke ja habras nagu tähthein - iga tema sõna lummas mind. Talle ehitati mõisa otsaruumidesse kodu. Kui ta näitas, mis ja kuhu tuleb, tuli mulle selline mõnus lapsepõlvetunne, kui isaga kolasime mööda metsi ja mahajäetud maju ja unistasime, kuidas siin kunagi elu võis olla ja mis kõik võiks teha, kui me peaksime seal elama....Mõne inimesega lihtsalt on nii, et ta suudab avada Su hinge...Siis ma ei teadnud, et see õbluke haldjas oli Kristiina Ehin. Nüüd, tema "Paleontoloogi päevaraamatut" lugedes, avanes jällegi mu hing - nagu keegi oleks sinna sisse piilunud. See hetk, kui emotsioon kasvab ja kasvab, sest keegi on osanud alateadvusesse kogunenud killud nii ilusatesse sõnadesse põimida ja üles äratada juba ununenud tunded. Aitäh, Kristiina!
Teine elamus, mida tahan jagada, on Suur Gatsby. Fitzgeraldi raamat "Suur Gatsby" on mu jaoks alati väga tähenduslik olnud. Olen tihti mõelnud, et milline narr ma mõnikord olen - püüdlen samamoodi rohelise tule poole nagu Gatsbygi - aga tihtipeale tulesära tuhmub sellele lähemale jõudes. Film oli minu jaoks mõningane pettumus - filmis puudus intelligentne vanaaegsus, see, et saaksin detailidesse süüvida, lõhnu nuusutada, sameti pehmust tunda, filmi sisse minna.... Nii väga oleks tahtnud 3D prillid nurka visata! Aga saan aru, et filme peab hollywoodilikult tegema...Kaadrite kiire vahetus meeldis mulle selles perspektiivis, et seeläbi sai hästi tunnetada newyorgilikku elukiirust. Filmi visuaalsus oli väga nauditav. Film mõjutab kindlasti moekunsti - maikuu välismaised ajakirjad olid juba täis gatsby-stiilis moenõuandeid. 1920ndate riietus, soengud, muusika jne on minu lemmikud...ja sellised mõjutused on igati teretulnud....
Toredaid hinge avavaid elamusi teilegi!
3 comments:
Käisime ka Suurt Gatsbyt vaatamas, ja mõtlesin seal saalis ja hiljemgi veel mitut puhku sinu peale. Sa oled õnnega koos, et lugeda jõuad ja jaksad - ma mitte lihtsalt ainult ei loe, vaid olen unustanud ka paljud kord loetud raamatud, Suure Gatsby sealjuures.. Aga film mulle meeldis, muusika ja visuaal. Ilmselt olen ma praegu sellises etapis, kus väga suurt mõtestatust taga ei aja :-)
Maarja, kui mu mälu ei peta, siis Sa tegid ju Fitzgeraldist mingi töö - päris lõputöö oli Sul midagi muud (Armas?), aga millegipärast on F. mulle jällegi just Sinuga seostunud? Ega väga palju lugeda ei jõua - aga kui ikka midagi väga tahan, siis peab saama. Mul oli filmiga ilmselt see konflikt - et oma peas oli ettekujutus teistsugune - aga erinevus rikastabki. Midagi jäi puudu...või oli just ülearu...Natuke veel ja Sul läheb lihtsamaks. Koolilapsed on juba abiks ja iseseisvad:-)
Peaaegu, aga ühest teisest F-st, Faulknerist (Hälin ja raev). Kaasaegne küll ;-)
Minu laialivalguvust näitab hetkel ilmekalt see, et vastan su kommentaarile kuu aega hiljem. Oma blogisse olen aprillist juunini kirjutanud täpselt ühe postituse kuus. Aga nagu sa ütlesid, siis varsti läheb lihtsamaks. Uskuma ju peab! :-)
Post a Comment