Aias...In my garden...

Minu pisikesse aeda on sel aastal palju lilli juurde tulnud ja tuleb veel. Kõik on hetkel pooleli - aga esimest korda üle pikkade aastate on selge nägemus, mida ja kuidas tahan. Sel aastal on muudatuste esimene etapp, kevadeks jääb ka veel palju teha. Roosid ja taluaia lilled. Eeskujuks tashatudorlik aed ja mulle väga sümpatiseerib ka taanlase Claus Dalby aed ja tema tegemised (valged tuvid aias - see on alati olnud mu unistus - olen õnnelik nähes, et kellelgi on võimalus sellised unistused täide viia).

Meie karuke on pärast sõbra surma hästi vanaks jäänud. Paar korda temaga jalutamas käies on ta nii ära väsinud, et oleme valmis olnud ta süles koju tooma (mina muidugi sülle teda võtta ei jõuaks, aga mu tugev mees jõuaks kindlasti). Nüüd teeme kodust väljas käies temaga ainult väga lühikesi otsi, toome karu koju ja siis saame ise pikemalt jalutama minna. Ta on kuuse alla kaevanud tõelise karukoopa. Kui koerast pilti tegin, norskas ta valju häälega...

Vilgast aiaelu!