Natuke unistustemaad....ehk aastalõpu muinasjutt sellest, kuidas võlurätsep meile punased kleidid õmbles. See lapsepõlvemaa tunne, kui ema õmbles ja püüdis kleidi alati pidupäevaks valmis saada. See tunne oli nii kaugele jäänud...ootusärevus...mõõtmised ja joonistamised, kleidiproovid...punasest sametist iludused said täpselt jõuluõhtuks valmis. Võlurätsep on Piia Heinmets...
Käpikud on minu kootud - õnneks oli lapsepõlves omandatud oskus alles. Ja raamat oli üks mu jõulusoovidest, mis täitus....
Ma jõuan siia blogisse erinevatel põhjustel väga harva. Kuid püüan seda alati hoida oma hingejõu kogumise kohaks...Võlutolmu kohaks, elulusti ja elurõõmu kasvatamise juuretiseks...
Ära unusta unistamast!
No comments:
Post a Comment