| Selles kohvikus lõunatasime. Mulle jäid sealt meelde teised külalised - noored ilusad naised, kes olid oma väga sügava puudega hoolealustega tulnud kohvikusse. Kaks meest olid ratastoolis ja kolmas hoolealune oli noor tüdruk. Mehi pidi söötma, nad ei rääkinud, aga emotsioone väljendasid valju häälega. Minu sügav kummardus noortele naistele, kes tundusid tõsiselt nautivat oma kohvikuskäiku hoolealustega - kogu nende tegevus oli väga professionaalne ja ma tõesti imetlesin, kui tore, et nii vabalt ja vahetult on võimalik oma hoolealustele pakkuda osa tegusast elust. |
Nii mõnus õhustik. Oeh, hing puhkas. Aitäh jagamast!
ReplyDelete