Roses....Roosid...

Rooside õitsemisaeg on täies jõus...minu aia ilu ja uhkus. Roosioksad on kaardus nagu sillad oma kuningannalike kroonide raskuses. Flammentantz õitseb igal aastal tänuväärselt, ainuke minu aia roos, mis peab kartmatult vastu külmadele ja parasiitidele. 

Mõnikord teen autoportreesid, kaamera statiivile ja distantspäästik pihku. Rooside õiteilu jäädvustamiseks tulin seekord samuti ise kaamera teisele poolele. Pilt kukkus välja mitmes mõttes väga tähenduslik. Roosiline lina laual on ema kingitud ning see on kasutuses ainult väga tähtsatel puhkudel. Kõige eredam mälestus sellest on kahe aasta tagune päev, mil tulin oma teise lapsega haiglast koju. Suurem laps ootas mind trepil - tiivad seljas - ta oli nii ilus ja ühtäkki nii suur - siis tundsin, et see ongi see, millest kõik räägivad - kui sünnib teine laps, saab hetkega esimese beebiaeg läbi, olgu see esimene siis ükskõik kui väike või suur, kuni teise sünnini on ta ikkagi ema mõtetes alles beebi.

Sellel tähtsal päeval oli nii liigutav tulla ilusasse koju ja seda kõike tänu kahele haldjale, kes olid mu kodus toimetamas - suur tänu neile! Roosiline lina oli laual, roosid vaasides, aed oli samuti täis rooside õite- ja aroomiilu ning valmimas oli maasikatort...

 Pildil kannan punast kleiti - ja see ei ole lihtsalt kleit, vaid minu preilist prouaks saamise kleit. Ja ajakirjad laual - "Toivekoti ja puutarha" ja "Maalais unelma" - avastasin need eelmisel aastal ning nüüd olen nende igakuine lugeja-vaataja - nii mõnus on unistada, kuidas mu kodu kunagi võiks välja näha...ja nende ajakirjade pildid - on täpselt sellised, et tahaks ka ise sellises ajakirjas töötada ja pilditegija olla.... 

I wish you a nice moments to your summer days!

Seekord soovin teile suvepäevadesse palju ilusaid ja meeldejäävaid hetki!