Suvi on seljataha jäänud. Pildilised mälestused hoiavad seda aga elavana. Minu laste parim motiveerija on tegutsemine koos perega. Hommikul lubatud suveõhtune piknik tekitas ootusärevust terveks päevaks. Soojad saiad ahjust ja piimapudel korvi - ei ole vaja palju, et väikestele daamidele edasi anda oskusi nautida lihtsaid hetki ning tunda end osana õnnelikust muinasjutumaast. Meie muinasjutumaa asub kodust vaid mõnesaja meetri kaugusel - nii et ka selleks, et ootusärevust tunda, ei ole vaja kalleid reise ja tuhandeid kilomeetreid...Ja mis teeb üht ema veel õnnelikumaks, kui oma laps ütleb, et kodu on kõige parem koht, kus olla....
Seekord soovin teile armastust ja kodusoojust! 
4 comments:
Kodusoojust või sooja kodu. Kas üks ilma teiset on võimlaik? Kas üks ilma teiseta on täielik? Kuidas ehitada kodusoojust ja kuist tekitada sooja kodu, või peaks seda teistpidi küsima?
Kõige iroonilisem on vist see, et sooja kodu jaoks on vaja palju isolatsiooni (seintesse) kuid kodusoojuse jaoks on vaja vähe isolatsiooni (inimeste vahele).
Imeilusad pildid! Erilised mälestused ongi need, mis naeru suule ja soojuse südamesse toovad. Vahel aitab vähesestki, et seda hetke igavesti mäletada.
Leeki peab lees üleval hoidma, siis saab sooja. Et igas kodus oleks tulehoidja!
Aitäh teile, sõbrad. Olete nii ilusasti kirjutanud....
Post a Comment