Jaanuaris on olnud ka kurbi päevi - ootamatult läks taevasse ingliks meie pere saksa-lambakoer. Valu teeb ka meie pere teise koera lein - üritame teda küll igati aktiviseerida ja unustama panna, aga ikka näen, et õues üksi olles ulub njuufake metsa poole, kus tema sõbrake puhkab. 10 aastat koos - väga loodan, et aeg parandab ka koeral kaotuse haavad....
-Edit.jpg)
2 comments:
Oi Miret, Sina või õigemini Teie olete jälle siin!!!
Türdukud on kasvanud, Prints kosub, rõõm kuulda ja näha!
Kahju et njuufa sõbrata, loodetavasti saab kõik korda:(
Suured kallid ja palju jõudu!
Oi, Marika - kohvikusse kahjuks veel ei saa, nii et tuleb siitkaudu suhtlusega leppida...Tore on tagasi olla!
Post a Comment